Ma ju kõigest refinantseerin!?

esmaspäev juuli 13, 2015

Võlanõustajatega rääkides kuuleb teinekord uskumatuid lugusid inimestest, kes suudavad erinevaid laenusid omavahel kombineerida sellises mahus, et see inimene võiks vabalt töötada eduka raamatupidajana.

Samas lõppeb laenude tagasimaksmiseks üha uute laenude võtmine varem või hiljem olukorraga, millest enam väljapääsu ei leita. Mida hiljem see juhtub, seda hullem see olukord ka reeglina on.

Tihti mõeldakse laenu võttes, et oh, minu sissetuleku juures ei ole see lisakulu probleem. Võib-olla alguses ei olegi, kuid ühel hetkel, kui kaob töö või tekib mingeid ootamatuid suuremaid kulusid, avastatakse ennast olukorras, kus just laenu tagasimakse jagu on raha puudu.

Kui sellele olukorrale nüüd lisada erinevate kiirlaenude reklaamid, kus pakutakse näiteks esimeseks kuuks suisa ilma intressikuluta tasuta laenu, on libastumine kerge tekkima. Ka siin kehtib kuulus petturluse kolmnurga printsiip – inimesel peab olema vajadus, võimalus ja enda jaoks ka moraalne õigustus, et seda teed minna.

Vajadus – maksekuupäev läheneb! Võimalus – tasuta laen on kõigest ühe kõne või hiirekliki kaugusel! Õigustus – ma ju kõigest refinantseerin oma senised tooted, seda soovitatakse tihti oma laenuasjade kordategemiseks, isegi siinsamas Laenukoolis!

Nii võibki alata spiraal, kus „osavamatel“ skeemitajatel on õnnestunud ilma reaalset sissetulekut omamata mitu aastat erinevaid laenupakkumisi kombineerida ning valusat tõehetke edasi lükata. Oma roll on siin ka kiirlaenufirmadel, mis oma agressiivsete ja tihti vastutustundetute kampaaniatega inimestel libastumise kergemaks teevad.

Läbimõeldud finantskäitumise ja mõistliku refinantseerimisega on sel kõigel paraku vähe pistmist. Loomulikult on mõistlik oma kehvematel tingimustel laenud paremate vastu vahetada, kui see on võimalik, kuid see peab olema siiski kooskõlas inimese reaalsete sissetulekute ja maksevõimega. Muidu pole tegemist enam refinantseerimise vaid lihtlabase skeemitamisega.

Tagasi teemade juurde