Kolmekümneselt tehtud finantsotsused, mida kahetsed, kui oled viiekümnene!

reede august 19, 2016

Inimestel on kombeks öelda, et elu on lühike. Ja seejärel teha tegusid, mis ei ole liialt hästi läbi mõeldud. Tegelikult, kui mõtlema hakata, ei ole elu üldse lühike. Elu on päris pikk. Eestis on 2016.aasta seisuga keskmine eluiga veidi üle 77 aasta. See ei ole lühike aeg. Seega kolmekümne aastaselt tehtud otsustega tuleb elada veel ligi viiskümmend aastat.

30-aastased üldiselt ei mõtle veel pensionile, kuid nii mõnigi otsus võib just pensionipõlves elu kvaliteeti tunduvalt muuta.

Siin on mõtteaineks mõned suuremad ja väiksemad finantsotsused, mida 30-aastaselt tehakse pisut läbimõtlematult või kergekäeliselt, ning mis võivad tulla kummitama siis, kui oled jõudnud viiekümnendatesse.

  • Mõtle enne kui abiellud! Tee või tina, aga abielu on ühtepidi suur armastuse liit kuid teisipidi ka tähtis finantsotsus. Abielludes on hea kõiki kulusid-tulusid jagada, koos vara soetada ja abikaasalt tuge saada. Abikaasad saavad ka koos oma finantsplaane teha. Koostades pere eelarvet nii, et saab pisut kõrvale panna või investeerida, on see juba soodsam võimalul helgele tulevikule.
    Kuid lahutus on seevastu meeletult kulukas. Peale lahutust üksinda edasi minna on samuti keeruline ja kallis.
  • Millal saada lapsi? Tänapäeval on paljud naised otsustanud, et enne tuleb karjäär ja siis lapsed. Loomulikult on vaja kõigepealt kindlustunnet ja kõigil on ju soov oma lapsele parimat pakkuda. Teisipidi vaadates saab ka lapse kõrvalt hakata karjääri upitama.
    Lisaks veel muidugi pensionile mõtlemine. Paar, kes saavad lapse 25-aastaselt, on suure tõenäosusega 50-aastaselt juba “linnud pesast välja saatnud” ja kõik suuremad väljaminekud, nagu koolid ja ülikoolid on seljatatud. See on paras aeg hakata enese tulevikule mõtlema ja rahanatukest kõrvale panema, et ühel hetkel mõnusasti pensionipõlve nautida. Paarid, kes otsustavad lapsi saada 35-aastaselt, on samas olukorras aga alles 60-aastaselt, mistõttu aega kuldseks pensioniks valmistuda on tunduvalt vähem.
  • Kas osta või üürida? Jah, see otsus ei ole tõesti nii must ja valge. Isegi neile, kes soovivad osta, võib takistuseks saada pank, kes ei anna laenu. Kui aga on võimalus laenu saada, siis kolmekümnendates ostetud korterike võib küll olla viiekümnendates-kuuekümnendates pere jaoks elamiseks liialt väike, või hoopis liialt suur, kui lapsed on pesast välja lennanud. Samuti võivad olla aastate pärast soovid muutunud ja näiteks kesklinnast liigub pilk aiamaade poole. Kuid varasemalt soetatud kinnisvara on võimalus välja üürida (ja niimoodi korter raha teenima panna) või suurema/väiksema/maalähedasema/linnakesksema elamispinna tagatiseks pakkuda.
  • Hoia silm peal oma väljaminekutel. See on psühholoogiline trikk. Kasuta selleks ükskõik millist eelarve appi või tavaliselt pastakat ja paberit. Kirjuta üles poole aasta jooksul palju sa oled kulutanud väljas söömisele, riietele (ja omakorda vaata pärast järele, palju sa neid riideid üldse kandsid), kohviku 3€-tele kohvidele ja muule pudipadile. Pane kasvõi 1/10 sellest rahast parem iga kuu kõrvale. See nõuab küll suurt tahtejõudu, kuid aastaid kogutud raha on väga mõnus mõnele uhkele reisile kulutada. Ja 10 aastat hiljem ei ole sa kindlasti enam kurb, et mingi mantel või paar kohvi too päev jäi ostmata.

Allikas: forbes.com

Loe ka:

4 abimeest mis aitavad rahaasjad joonel hoida

Kuidas kaardistada sissetulekuid ja väljaminekuid

 

Tagasi teemade juurde