ISIKLIK EELARVE JA ELIZABETH WARREN’I 50-30-20 REEGEL

esmaspäev juuni 26, 2017

Isikliku eelarve koostamine keerleb peamiselt ümber matemaatiliste tehete. Igakuised sissetulekud, väljaminekud ja säästmised peavad olema balansis. Numbrid klapivad alati samade reeglite järgi. Liidad sa  2+3 või 3+2, tulemus on ikka sama ja ei sõltu sinu soovidest. Küll aga sõltub sinust ja valitud eelarve koostamise metoodikast nende numbrite suurus. Oma kulude-tulude üle arvestuse pidamiseks on põhimõtteliselt kaks moodust. Esimene võimalus on sissetulekust kõik püsikulud maha arvestada ja vaadata edasi, mida ülejäägiga teha. Teine võimalus on jaotada sissetulek teatud eesmärkide vahel. Mõlemal lähenemisel on omad plussid. Laenukool alustab nimekirja lõpust ja tutvustab ühte võimalikku eesmärgistatud eelarve pidamise meetodit: Elizabeth Warren’i 50-30-20 reeglit.

Kes on Elizabeth Warren?

Elizabeth Warren on 1949. aastal sündinud USA teadlane ja poliitik, kelle peamiseks huviobjektiks on tavainimesed ja nende isiklik majanduslik olukord. Ta on antud teemal kirjutanud mitmeid raamatuid ja artikleid, andnud hulganisti intervjuusid ning töötanud nõuandjana riigiasutustes ja ka senaatorina. Ta on olnud ajakirja TIME 100 maailma mõjuvõimsaimate inimeste nimekirjas.  Koos oma tütre, Amelia Warren Tyagi’ga lõi ta raamatus "All Your Worth: The Ultimate Lifetime Money Plan" 50-30-20 eelarvestamise põhimõtte.

Kuidas 50-30-20 reegel töötab?

Tegemist on väga lihtsa põhimõttega, mille järgi planeeritakse 50% sissetulekust vältimatute kulude, 30% isiklike vajaduste ja 20% säästmise või laenumaksete jaoks. Protsendid pole rangelt paigas. Iga inimene saab nende piire vastavalt oma tulu suurusele ja elukorraldusele natuke nihutada. Peamine, et osakaalud jääksid enam-vähem samaks. Eesmärk on ikkagi katta oma praegused kui ka tuleviku finantskohustused olemasolevate vahendite piires. Lisaks annab 50-30-20 reegel sulle ka kindlama kontrolli oma raha üle. Nii on sul täielik teadmine, et teenitu kulutatakse eesmärgipäraselt, mitte ei  haihtu suvaliselt õhku.

Alusta oma igakuise sissetuleku määramisest. Palgatöölisel on selleks iga kuu üks summa. Kui sinu tasuga on seotud ka boonussüsteem või oled vabakutseline, siis arvuta ühe kuu keskmine aasta peale. Seejärel fikseeri oma kulud jaotades need kolme rühma:

  1. 50% - elamispinna laen või üür, kommunaalmaksed, kommunikatsiooniteenused, toit, ravimid ja muud möödapääsmatud kulud. Paneme siinkohal südamele, et kuigi mõni kulu on vältimatu, saab seda teatud määral ohjata. Näiteks tasub üle vaadata oma mobiili- ja internetipaketid, vahest annab neid soodsamate vastu vahetada.
  2. 30% - kino, teater, kohvikud, restoranid, trenn ning muu meelehea ja meelelahutus, millega sulle oma vaba aega meeldib sisustada. Ükski eelarve, mis keelab osta midagi endale, ei ole eriti elujõuline. Seega on parem hinnata oma väljaminekuid ning eelarvestada need piisavalt paindlikult, samas piiritletult, et sinu soovid ja finantsvõimalused oleksid tasakaalus. Nii väldid sa stressist ja muudest emotsioonidest tingitud liigseid ostlemisi.
  3. 20% - laenumaksed ja/või säästmine. Kõige väiksem, kuid samas oluliseim osakaal eelarves. Selle abil on tagatud sinu laenukohustused, hädaabifond ja erinevad tulevikuplaanid.

Et eelarve alustamine libedamalt läheks, koostasime sinu jaoks esialgse Exceli tabeli, mida saad enda andmetega täita. NB! Tegemist on töövahendiga mõeldud eraviisiliseks kasutamiseks.

Miks see meetod töötab?

50-30-20 reegli edu peitub selle universaalsuses. See on üheaegselt universaalne kui ka individuaalne. Paika pandud osakaalud aitavad oma kulusid vastavalt järje peal hoida. Meelelahutus ületab tunduvalt 30% piiri? Selge, millestki tuleb loobuda. Vältimatud kulud moodustavad 40%? Tore! Ülejäägi saad säästmisse suunata. Lähenemine, mis töötab kõigi puhul. Individuaalseks muudab reegli sinu enda sissetuleku suurus. Keegi ei ütle, sulle, et nui neljaks pead iga kuu 200€ kõrvale panema, vaid sinu võla- ja säästustrateegia arvestab sinu enda võimalustega.

50-30-20 tulude-kulude arvestaja põhja saate alla laadida siit: TF Laenukool – 50-30-20 tulude-kulude arvestaja 

Edukat eelarve koostamist!

Pildi allikas: Wikipedia

Loe ka:
Blogi kategooriad: Finantsteadmised

KINDLUSTADA VÕI MITTE KINDLUSTADA – SELLES ON KÜSIMUS

esmaspäev juuni 19, 2017

Mitu korda elus sa oled mõelnud, et oleks mul ainult kindlustus olnud? Või vastupidi, et küll on hea, et ma selle ära kindlustasin? Ilmselt kõige tihedamini oled vastamisi küsimusega, kas kindlustada või mitte. Kõike endale kuuluvat, renditud ja laenatud vara korraga ei kindlusta, see on selge. Kindlustuse puhul pole vastus alati ühene. Mõni agaram kindlustusagent võib ju puust ja punaseks teha, miks sul just seda paketti on vaja, parem ju karta kui kahetseda, aga igakuine tasu, kuitahes väike, on ka raha. Seega vaata üle allolev nimekiri ning hinda oma reaalseid vajadusi ja võimalikke riske. Kindlustada või siis mitte kindlustada – mõlemal juhul mõjutab antud otsus sinu praeguseid ja tuleviku kulusid. Iseasi, kui ulatuslikult.

Nutikindlustus
Nutitelefonid ja tahvelarvutid on need kõige kergemini ja ka tihedamini purunevad asjad kodus. Eriti, kui peres on väikeseid lapsi. Teatud firmad pakuvad nutiseadmete parandamise hüvitamist kodu- või autokindlustuse raames, kuid uurida tasub ka eraldi kindlustuspakette. Siis saad veenduda, et sul on parim lahendus. Nutiseadmete kindlustamist ühel või teisel moel tasub kaaluda, sest tihti maksab purunenud klaasi või nupu parandamine pool seadme ostuhinnast.

Teiste seadmete ja vallasvara kindlustus
Kindlustada saab ka telekat, raadiot, külmikut või erinevaid seadmeid komplektina. Kuna elektrooniliste seadmete väärtus kahaneb ajas kiiresti, siis uuri kullipilgul kindlustustingimusi. Eriti oluline faktor on omavastutuse suurus. Kui see moodustab lõviosa uue seadme maksumusest, siis on targem kindlustamata jätta. Vallasvara kindlustamine võib olulisem olla neile inimestele, kes elavad üürikorteris. Võõrast pinda ise ei kindlusta, kuid oma asjade eest sooviksid ikka hoolitseda. Enne aga räägi omanikuga lepingutingimused läbi. Vahest hüvitab tema korterikindlustus ka korteris olevatele asjadele tekkinud kahju.

Kodukindlustus
Oma koju investeerid sa kõige rohkem oma aega raha ja raha. Viimase aja uudistest selgub aga, et aiast pannakse suurema tahtmise korral isegi hekk pihta. Lisaks varastele võib kodu seisukorda mõjutada ka õnnetus naabrite juures või mõni looduskatastroof. Seega on kodukindlustus sõlmida rohkem kui soovituslik. Enne uuri kindlasti turgu ja võrdle erinevaid pakkumisi.

Elukindlustus
Nii mõnigi inimene jätab elukindlustuse sõlmimata, sest mõte surmast on ebameeldiv. Samas, ega elukindlustus polegi mõeldud igaühe jaoks. Kui sinu peres on inimesi, kes otseselt sõltuvad sinu sissetulekust, siis tasub elukindlustust kaaluda. Ära lase end teema morbiidsusest mõjutada ja võta pakkumised. Mõistliku kuumakse korral kaovad sünged mõtted peast kiiresti.

Laenukindlustus
Kindlustada saab nii krediitkaardilt võetud kui ka suuremaid pangast laenatud summasid. Siinkohal tasub läbi mõelda, kui suur on risk, et jääd maksetega hätta ning kui suure summa lisab laenukindlustus sinu igakuisele laenumaksele. Kui oled üpris kindel, et tagasimaksmisega võib probleeme tekkida, siis jäta parem laen üldse võtmata. Samas, sa ei saa iial olla täiesti kindel, et su töökoht ei kao või et su tervis ei vea alt. Laenukindlustuse kohta tasub uurida ka siis, kui oled pere üks peamisi leivateenijaid.

Lemmikloomakindlustus
Õnnetusi juhtub, ka lemmikloomadega. Vaevalt sa sooviksid kliinikus olla silmitsi paratamatusega, kus pead raha puudumisel oma sõbra magama panema. Üldiselt on reegel, et mida suurem või haruldasem loom, seda suuremad ravikulud. Lemmikut kindlustades tuleks arvestada ka tema elueaga, näiteks hamstri kindlustamine pole just mõistlik investeering.

Kasko- ja liikluskindlustus
Ise võid sa ju eeskujulik liikleja olla, kuid meie teed on täis igasuguseid kahtlaseid elemente: huvitava suhtumise või puudulike oskustega juhid, kaheldava väärtusega sõiduteed ja ekstreemsustesse kalduvad ilmastikuolud. Seega pole siin eriti pikka mõtlemist. Plekimõlkimisest suurema õnnetuseni – igakuised kindlustusmaksed on 100% asja ette.

Reisi- ja tervisekindlustus
Kõik sõltub sihtkohast, reisi pikkusest, reisivahenditest ja sinu kohvri sisust. Kui viskad seljakoti selga ja sõidad bussiga paariks päevaks Riiga, siis tundub reisikindlustus natuke liiast. Samas, pikemad ja kaugemad reisid võivad tekitada muret pagasi, tehnika ja reisi katkemise pärast. Eraldi teema on tervisekindlustus. Euroopa Liidu sees kehtib ravikindlustuskaart, mida on võimalik eesti.ee portaalist paari klikiga tellida. Väljaspool liitu reisides tasuks tervisekindlustus ikkagi teha. Ka kõige tervem inimene võib haigestuda või õnnetusse sattuda ning raviarved välismaal on ühed suurimad arved. Parem karta kui kahetseda.

Mida kindlustuse valimisel kindlasti silmas pidada
ehk hangi vastused järgmistele küsimustele:

  • Milline on omavastutus?
  • Milline on kindlustusperiood?
  • Milline on kuumakse ja kindlustussumma?
  • Millal kindlustuspakkuja kahjusid ei hüvita?
  • Kuidas käib kahju tõendamine?
  • Mida konkurendid pakuvad?
  • Mida põnevat veel peenikeses kirjas kirjutatakse?
Loe ka:
Blogi kategooriad: Finantsteadmised

Kas sina oled veebipettuste eest kaitstud?

esmaspäev mai 22, 2017

Me võime arvata, et tänaseks teavad kõik, kuidas end veebipettuste eest kaitsta, kuid tegelikkuses see pole nii. Tehnoloogiad ja petturite võtted arenevad pidevalt. Eriti haavatavad on lapsed ja vanurid, kelle jaoks on internet uus ja avastamata territoorium. Kuna inimesed ei käi veebis ainult meelt lahutamas ja suhtlemas, vaid ka erinevaid kooli, töö, tervise ja rahaga seotud asju ajamas, võib veebipettuse ohvriks langemisel olla väga tõsised tagajärjed. Selle pärast tutvustabki Laenukool mõningaid rusikareegleid, millest kinni pidades on sinu ja su lähedaste vara ja identiteet kindlamalt kaitstud.

Kasuta viirusetõrjeprogramme.

Muretse oma arvutile usaldusväärne viirusetõrjeprogramm. Kasuta seda arvuti, veebilehtede ja väliste seadmete skaneerimiseks. Viirusi aitab vältida ka kahtlaste lehtede mitte külastamine, tundmatute failide allalaadimisest hoidumine, programmiuuenduste tegemine ja internetiühenduse turvamine. Kui soovid eriti kindel olla, lülita arvuti vooluvõrgust või internetist välja ajaks, mil sa seda ei kasuta. Kindlasti kontrolli ka oma nutitelefoni ja tahvelarvutit, kas need on pahavara eest kaitstud.

Loo tugevad salasõnad.

Oma salasõna on sul praktiliselt igal leheküljel, mida igapäevaselt külastad. Kaitsmaks isiklikke andmeid ja konto sisu, loo tugev parool. Selleks kasuta numbreid, sümboleid ja erineva suurusega tähti. Kindlasti ei tasu igal pool ühte ja sama salasõna sisestada. Vaheta seda erinevates keskkondades regulaarselt. Ühtlasi ei tohiks sa ka oma ligipääse kuhugi kirja panna ning kaasas kanda. Kui vähegi võimalik, väldi paroolide salvestamist arvuti mällu. Kindluse mõttes määra ka arvutile endale ligipääsukood. Ära jaga kellegagi, ei lähedase ega võõraga oma salasõnu. Kui mõni ettevõte või selle esindaja peaks neid küsima, siis tea, et tegemist on petturiga. Kui võimalik, kasuta enda isiku tuvastamiseks ID-kaarti, mobiili-ID või kahetasemelist autentimist.

Ole ebatavaliste e-mailide suhtes ettevaatlik.

E-maili pettused on kõige levinum ja lihtsam skeem inimese identiteedi või vara varastamiseks. Kahtlustavalt tasub suhtuda igasse kirja, mis soovib saada sinu isiklikke andmeid ja parooli. Kui sa pole päris kindel, kellega on kirjasaatja näol tegu, siis parem ära ava kirja ega selles olevaid linke ja manuseid. Veel parem oleks sellised kirjad kohe ära kustutada. Suureks ohumärgiks on ka kehv keeleoskus ning viitamine isikutele või tegudele, millega sa pole seotud. Näiteks, kui keegi kirjutab sulle, et sinu vanaonu Rootsis jättis sulle päranduse, siis käi enne kirja avamist või sellele vastamist mõtteis oma sugupuu läbi. Sama kehtib ka igasuguste arvete ja lepingute kohta.

Sotsiaalmeedias pole kõik sinu sõbrad.

Sotsiaalmeedia on tore ja põnev koht, kuid see pole koht, kus eraisikuna raha teenida. Ühtlasi ei võta ükski tõsiseltvõetav ja aus firma sinuga Facebook’i või Twitteri kaudu ühendust, et pakkumist teha. Ettevaatlik tasub olla ka erinevate gruppidega liitumisel ning oma postitustes info jagamisel. Soovitatav oleks oma sotsiaalmeediaprofiilid teha privaatseks ja ka siis jälgida oma postituste sisu. Nendest võivad välja tulla sinu eelistused, tarbimine, elukoht ja igapäevane liikumine. Selline info on petturile heaks baasiks sinult raha välja petmisel või sinu tagant varastamisel.

Jälgi ja kontrolli oma laste tegevust internetis.

Kui sul endal on kõik kontrolli all, siis lastega tuleks ikkagi veel eraldi maha istuda. Nad kasutavad teistsuguseid rakendusi ja külastavaid muid lehekülgi kui sina ning tihti koos omaealistega. Neid veebiturvalisuse teemadel harides aitad vältida ebaturvalisi olukordi nii nende kui enda jaoks. Peamine, mida lapsed peaksid teadma on, et internetis ei tohi kellegagi jagada oma paroole, kooli nime ega elukoha aadressi. Eriti suurt tähelepanu tuleks pöörata pildimaterjali jagamisele. Ta ei tohiks ka avalikult levitada midagi oma vanemate või teiste lähedaste kohta. Ühtlasi peaks ta kõik internetiostud sinuga eelnevalt läbi arutama.

Hoia oma krediitkaardiandmeid hoolsalt.

Internetist ostes proovi hoiduda oma krediitkaardiandmete sisestamisest ja kasuta parem vahendajaid nagu PayPal või virtuaalne krediitkaart. Kui aga krediitkaardi andmete sisestamine on vältimatu, tee enne põhjalik otsing internetis müüja ja tema klientide tagasiside kohta.

Turvalist surfamist!

Loe ka:
Blogi kategooriad: Finantsteadmised