Kallis, ma leidsin megahea laenupakkumise. Kuulutusteportaalist!

esmaspäev juuli 20, 2015

Internet on täis kõiksugu laenupakkumisi, reklaami jookseb telest ja raadiost ning ahvatlevad mündikuhjad on trükitud lehtedele ja välireklaamidele. Laenu pakuvad Eesti armastatumate brändidega suurpangad, tuntud väiksemad tegijad, aga ka loendamatu hulk kiirlaenufirmasid, mille nimesid pole sa enne kuulnud ega kuule ilmselt ka hiljem.

Valikut peaks justkui olema igale maitsele – tagatisega või tagatiseta, kallim või odavam, kiirem ja aeglasem, pikem ja lühem. Ja ometi leidub inimesi, kes sellest valikust miskipärast endale sobivat ei leia ning otsustavad, et kõige õigem on laenu võtta mõnelt tundmatult eraisikult, kes oma teenust kuulutuseportaalis pakub.

Ja sageli pole inimestel, kes selliste eraisikute poole laenu saamiseks pöörduvad, üldsegi nii kole krediidiajalugu, et panga ust kulutada ei tasuks. Seda enam jääb arusaamatuks, miks otsustatakse laenuleping sõlmida tundmatu eraisikuga, mille puhul jääb tegevus paremal juhul halli tsooni ning kus laenuvõtjale pole mingeid garantiisid.

Võib muidugi kohe küsida, et mis selles siis halba on, kui üks eraisik teisele laenu annab, eriti kui tundub, et saab soodsamalt kui pangast. Ega laenuandmises kui sellises polegi. Isegi laenuvõtmises mitte, ikka võib juhtuda, et vajatakse korraga suurem summa raha. Halvaks läheb asi aga siis, kui sellele tundmatule eraisikule, kellega suheldakse enamasti vaid telefoni või meili teel, teadmata isegi inimese õiget nime, esitatakse ka kõik andmed enda, oma finantsnäitajate ja elustiili kohta.

Lihtsa näitena – kui taotleda laenu pangast ja esitada sinna ka oma pangakonto kuue kuu väljavõte, on inimesel kindlus, et tema andmed on kaitstud ja keegi neid ei kuritarvita. Saates oma viimase poolaasta kontoväljavõtte aga täiesti suvalisele inimesele, võib sellega üsna suurtesse sekeldustesse sattuda.

Mõelge korraks, et keegi teab juba näiteks seda, mis ajal sa tavaliselt poes käid (järelikult sa sel ajal kodus ei ole?), millal ja kui palju palka saad ja raha välja võtad (sul on kaasas suurem kogus sularaha), millal oled elukaaslasega spordiklubis või kohvikus käid (Sind pole jälle kodus!), mille eest internetis maksad (kas sa ikka tahad, et kõik seda teaks?) jne. Päris hirmutav, mis?

Lihtne soovitus selliste olukordade vältimiseks on üldse mitte laenu võtta. Kui aga on tingimata vaja, siis tasub pöörduda laenusooviga sinna, kus sinu andmed on kaitstud ning sa tead, kellega tehingu teed. 

Blogi kategooriad: kuidas valida laenu

Ma ju kõigest refinantseerin!?

esmaspäev juuli 13, 2015

Võlanõustajatega rääkides kuuleb teinekord uskumatuid lugusid inimestest, kes suudavad erinevaid laenusid omavahel kombineerida sellises mahus, et see inimene võiks vabalt töötada eduka raamatupidajana.

Samas lõppeb laenude tagasimaksmiseks üha uute laenude võtmine varem või hiljem olukorraga, millest enam väljapääsu ei leita. Mida hiljem see juhtub, seda hullem see olukord ka reeglina on.

Tihti mõeldakse laenu võttes, et oh, minu sissetuleku juures ei ole see lisakulu probleem. Võib-olla alguses ei olegi, kuid ühel hetkel, kui kaob töö või tekib mingeid ootamatuid suuremaid kulusid, avastatakse ennast olukorras, kus just laenu tagasimakse jagu on raha puudu.

Kui sellele olukorrale nüüd lisada erinevate kiirlaenude reklaamid, kus pakutakse näiteks esimeseks kuuks suisa ilma intressikuluta tasuta laenu, on libastumine kerge tekkima. Ka siin kehtib kuulus petturluse kolmnurga printsiip – inimesel peab olema vajadus, võimalus ja enda jaoks ka moraalne õigustus, et seda teed minna.

Vajadus – maksekuupäev läheneb! Võimalus – tasuta laen on kõigest ühe kõne või hiirekliki kaugusel! Õigustus – ma ju kõigest refinantseerin oma senised tooted, seda soovitatakse tihti oma laenuasjade kordategemiseks, isegi siinsamas Laenukoolis!

Nii võibki alata spiraal, kus „osavamatel“ skeemitajatel on õnnestunud ilma reaalset sissetulekut omamata mitu aastat erinevaid laenupakkumisi kombineerida ning valusat tõehetke edasi lükata. Oma roll on siin ka kiirlaenufirmadel, mis oma agressiivsete ja tihti vastutustundetute kampaaniatega inimestel libastumise kergemaks teevad.

Läbimõeldud finantskäitumise ja mõistliku refinantseerimisega on sel kõigel paraku vähe pistmist. Loomulikult on mõistlik oma kehvematel tingimustel laenud paremate vastu vahetada, kui see on võimalik, kuid see peab olema siiski kooskõlas inimese reaalsete sissetulekute ja maksevõimega. Muidu pole tegemist enam refinantseerimise vaid lihtlabase skeemitamisega.

Blogi kategooriad: Finantsteadmised

Tahan laenu! Aga kas ka vajan?

esmaspäev juuli 6, 2015

Eesti inimeste finantskäitumine on viimase kahekümne aastaga oluliselt muutunud. Nõukogude ja ka üleminekuaja ülikonservatiivsest ning peamiselt säästudel ja kogumisel põhinenud rahastamisskeemid on muutunud paljuski laenamispõhiseks. Laenudest on saanud igapäevase finantskäitumise normaalne osa.

Tihti suhtutakse aga laenamisse liigagi kergekäeliselt ning mis veel hullem – alati ei anta endale arugi, et hüvesid kasutatakse, kuid nende eest tasumine lükatakse edasi. Krediitkaardid, arvelduskrediidi, kaubanduskettide järelmaksukaardid aga näiteks ka mobiilimaksed on asjad, mis on paljudele muutunud tavaliseks arveldusvahendiks.

Sageli tundub, et erinevate finantstoodete nii kättesaadavaks, mugavaks ja taskukohaseks muutumisega on hakanud hägustuma ka see vastutus. Järjest rohkem loeme ka meediast lugusid, kus isegi tuntud inimesed ja ettevõtjad, kes mingil hetkel on olnud edukuse võrdkujuks, on ennast lõhki laenanud. Õigemini – nad on oma võimet võetud kohustusi teenindada leebelt öeldes pisut üle hinnanud. Ja sarnaseid lugusid tavaliste inimestega meie ümber, millest meedia ei kirjuta, on tegelikult märksa rohkem.

Seepärast ongi oluline uue laenu võtmisel hoolega läbi mõelda, kas seda ka päriselt vaja on? Või on võimalik ja mõistlik vannitoa remont, uue auto ost või talvine suusareis lükata edasi ajale, kus mõned eelmised kohustused saavad juba tasutud ning laenuvõime suurem.

Mõistlik olekski enne laenutaotlusi täitma asudes mitte mõelda sellele, mida kõike saab laenurahaga ära teha, vaid seda, kas midagi olulist võib edaspidi selle kohustuse võtmise tõttu tegemata jääda? Ükski töökoht pole igavene, ükski äri ei ole garanteeritult edukas ning ka tervis võib ühel hetkel jupsima hakata.

Eelkõige need on riskid, mille tõenäosust tuleks hoolega kaaluda, seejärel hinnata realistlikult oma teenistust, kulusid ja varusid ning laenata lõpuks pisut vähem, kui arvutuslik laenuvõime näitab. 

Blogi kategooriad: Pere eelarve planeerimisest