Kuidas planeerida perekonna eelarvet?

esmaspäev aprill 27, 2015

Siinkohal toome ära mõned nõuanded, kuidas perekonna eelarvet paremini planeerida.

Esmalt soovitame võtta paber ja poolitada joonega leht ning panna vasakule poolele kirja kõik perekonna regulaarsed sissetulekud, milleks on palk, pension, elatis, riiklikud hüvitised või toetused jms. Lisaks sellele võib olla ka ebaregulaarseid sissetulekuid, nt müüsite maha mõne eseme või makstakse töö juures jõulupreemiat.

Kui kõik tulud on kirjas, siis pange teisele poolele kirja kõik kulud ja kohustused. Neid võiks vaadelda sama moodi – esmalt igakuised regulaarsed kulud, milleks on nt laenud, liisingud, järelmaksud,  üür, kommunaalkulud, elekter, internet, telefon, söök jne ja seejärel ebaregulaarsed kulud, nt on vaja minna hambaarstile, maksta ära maamaks, uuendada talvevarustust vms.

Sedasi toimides on võimalik koostada perekonna igakuine eelarve ja selle põhjal eelarve ka pikemateks perioodideks.

On soovituslik, et 60% perekonna sissetulekuteks võiks minna igakuiste kulude peale ja ülejäänud 40% sissetulekutest võiks jaotuda kolmeks: ajaliseks säästmiseks, säästmiseks mõne konkreetse eesmärgi (uus auto, korteriremont, puhkusereis vms) nimel ning vabaaja veetmiseks. Vabaajana on silmas peetud kõiki valikulisi tegevusi, milleks on kinoskäik, restorani-, kontserdi-,sünnipäeva- või teatrikülastus, nädalavahetus spaas või sõpradega väljas vms. See on iga perekonna enda otsustada, kas erakorralised sissetulekud lähevad jaotamisele võrdsetes osades või paigutada kõik säästudesse.

pikaajalise säästmise mõte ei ole raha kasutusele võtmine mõne eseme soetamiseks või reisile minemiseks, vaid see peaks olema pigem sääst pensionipõlveks või lastele oma elu alustamiseks. Vabaaja veetmise jaoks kasutatavaid summasid ei pea ära kulutama, need saab üle viia ka järgnevatesse kuudesse. Vabaaja vahendite eest tuleks soetada ka jõulukingitused ja katta sünnipäevalaud, sest mõne konkreetse eesmärgi nimel korjatud säästude kasutamine ei tundu olevat kõige mõistlikum.

Iga perekond võib teha oma korrektuure, kuid üldjoontes võiks tulude-kulude suhe olla järgnev:

sissetulekutest 60% igakuiste kohustuste katmiseks, 15% vabaaja veetmiseks, 15% mingi eesmärgi nimel säästmiseks ja 10% peaks panema kõrvale pensionipõlveks või laste iseseisva elu alustamiseks.

Sealjuures tuleks arvestada, et säästud võiks paigutada, kas tähtajalisele (intressid on paremad, kuid hoiuse ennetähtaegsel lõpetamisel kaotatakse intress või tuleb maksta leppetrahv) või kogumishoiusele (intress on madalam, kuid vajadusel saab raha igal ajal välja võtta).

Blogi kategooriad: Pere eelarve planeerimisest

Mis asi see krediidi kulukuse määr õieti on?

esmaspäev aprill 27, 2015

Seoses laenudega torkab alati silma termin krediidi kulukuse määr, kuid millist informaatsiooni see Sinule kui tarbijale annab?

Krediidi kulukuse määra näidatakse protsendina ja selle arvutamise aluseks on kõikvõimalikud laenuga kaasnevate kulude suhe laenusummasse aasta baasil.

Krediidi kogukulukuse määra ametlik definitsioon ja arvutusvalem on üsna keeruline, kuid lühidalt ja lihtsalt kokku võetuna näeb see välja järgnev. Tavapraktikas küsivad laenuandjad lisaks laenuintressile veel laenulepingu sõlmimise tasu, kontohaldustasu, arve esitamise tasu jne. Kõik need summad, mis on kohustuslikud (mitte vabatahtlikud vastavalt kliendi oma soovile) tuleb liita kokku, lisada laenuperioodi jooksul kogunev intress ning seejärel jagada see laenusummaga ning omakorda laenutagasimakse perioodiga.

Toome ühe lihtsustatud näite: laenusumma 1000 EUR, lepingutasu 50 EUR, igakuine kontohaldustasu 5 EUR, intress 30% laenusummalt aastas. Esmalt arvestame välja aasta jooksul tagastatavad lisasummad (s.o. intress, lepingutasu, kontohaldustasu) ja seejärel jagame selle laenusummaga.

Arvutuskäik on järgnev:

  1. 300 (30% 1000 eurost) + 50 + 60 (12 x 5 EUR) = 410
  2. 410/1000 = 41%

Antud näite puhul on krediidi kulukuse määr 41%.

Seega krediidi kogukulukuse määr on võrreldav suurus. Mida suurem see on, seda rohkem tuleb tarbijal laenu eest tagasi maksta. Krediidi kogukulukuse määr võib olla aga kordades suurem laenuandja poolt väljareklaamitud intressist. Seepärast tasub alati tutvuda just selle suurusega ja võrrelda erinevaid pakkumisi. Laen, mille intress on 10% ja krediidi kogukulukuse määr 50% on tarbijale palju kallim, kui laen, mille intress on 25% ja krediidi kogukulukuse määr 30%.

Blogi kategooriad: Finantsteadmised