Laenukindlustus – kas asjatu lisakulu või hügieenireegel?

esmaspäev juuni 29, 2015

Autot liisides või kodulaenu abiga uut kodu ostes käib sellega käsikäes ka kohustus ostetu kindlustada. Inimene saab kindluse, et ta ei peaks maksma asja eest, kui seda asja ennast enam mingil õnnetul põhjusel ei ole. Laenuandja omakorda on huvitatud, et kui tekib mingi probleem, siis ei vaataks neile vastu õnnetu inimene, kellel pole ei ostetud autot või maja ega ka raha, mis selle ostmiseks laenati. Elementaarne, eks?

Eesti kindlustusturgu vaadates kindlustatakse end enamasti ainult selliste olukordade vastu, kus see on kohustuslik või siis on ette näha, et probleemi tekkides on häda väga suur. Naljaga pooleks – grillvorste vardasse ajades neid keegi kõrbemise vastu kindlustama ei hakka, sest uue vorsti jõuab ikka osta ja tegelikult maitseb see natuke kärssama läinud vorst teinekord isegi paremini.

Laenu tagatiseks olev objekti või ostetud sõiduki kindlustamine on küll kohustuslik, kuid laenude endi ehk nö maksevõime kindlustamine on märksa vähem levinud. Samas on näiteks Rootsis ja Soomes see elementaarne hügieenireegel ja üldlevinud praktika.

Kui eluasemelaenude puhul on laenumaksete kindlustamine siiski võimalik igas suuremas pangas, siis väiksemate laenude puhul on neid võimalusi laenuklientidel vaid üksikute laenupakkujate juures. Kindlustusseltsid sellist võimalust aga reeglina üldse ei paku.

See ongi mõtlemiskoht kõikidele laenuandjatele – kuidas anda inimesele kindlus ning see oluline hingamisruum puhuks, kui tervis alt veab või töökoht kaob? Meie praktika, kus automaatselt on kindlustatud kõik väljaantavad laenud, näitab, et lõviosa juhtumeid, kus kindlustuskaitset tarvis läheb, ongi seotud töökoha kaotamisega.

Laenukindlustus on nagu käte pesemine – enamasti ei juhtu midagi, kui pisut määrdunud kätega võileiba ampsata, kuid ometi oleme harjunud käed ikka korralikult enne sööki puhtaks pesema. Igaks juhuks, sest kunagi ei tea… Ja seebi ja vee kulumisele sel hetkel vaevalt et keegi mõtleb.

Muidugi võib alati soovitada, et pole üldse tarvis neid laene võtta ning loota, et inimestel on koondamise hetkeks mitme kuu varu sukasääres, kuid paraku on töötuks jäänud inimesel selle tarkusega maksepäeva lähenedes suhteliselt vähe peale hakata. 

Blogi kategooriad: Finantsteadmised

Krediidi kulukuse määr pole lõplik tõde

esmaspäev juuni 22, 2015

Võrrelda kõiki laene intressi järgi on sama tark, kui võrrelda kõiki sõidukeid hobujõudude põhjal. Seetõttu võetigi laenu tegelikust hinnast arusaamiseks kasutusele uus mõiste - krediidi kulukuse määr ehk tüüptingimustel laenu kogukulu. Kuid isegi see võib osutuda ekslikuks.

Ärge saage valesti aru - krediidi kulukuse määra kasutuselevõtt laenuteenuste reklaamides oli suurepärane samm. Mäletate veel kiirlaenusid, kus reklaami järgi intressi õieti nagu polnudki? Küll aga olid seal näiteks teenustasud, mis ulatusid näiteks kolmandikuni laenusummast. Krediidi kulukuse määr muutis säärase skeemitamise mõttetuks - laenuandja peab reklaamis ära tooma kõik laenu võtmisega kliendile kaasnevad kulud, sõltumata nende nimetustest. See lõi tarbijate jaoks palju klaarimaks pildi, mida mitmed "kavalad" üritasid sogasena hoida.

Kuid krediidi kulukuse määr ei ole ka lõplik tõde. Krediidi kulukuse määr on justkui puhas ja viisakas fassaad, mille taga võib peituda puhas ja korrektne pangahoone, aga ka räpane ja hämar liigkasuvõtjate kontor.

Krediidi kulukuse määr sisaldab küll otseseid ja esmaseid laenuga seotud kulusid, kuid kaks võrdse kulukusemääraga laenu võivad lõpuks erineda kalliduselt väga palju. See saab juhtuda siis, kui mängu tulevad kõikvõimalikud kõrvalkulud - näiteks laenu enneaegse tasumise hind, maksepuhkuse võtmine, eriti aga kõik protseduurid, mis järgnevad näiteks laenumakse hilinemisele. Nii võibki esmapilgul tunduda „võtad 300, maksad 300“ stiilis pakkumine väga mõistlik, kuid laenumaksega hilinemisel selgub, et ainuüksi tähtaja pikendamine maksab näiteks 50 eurot.

Ka tuleb inimestele sageli üllatusena, et KKM arvutamise põhimõtted võivad olla erinevad – mõni laenupakkuja arvutab seda ühe kalendrikuu, teine jälle kogu kulude põhjal ning esmapilgul vaid tehnilise nüansina tunduv pisiasi tähendab tegelikkuses 12-kordset vahet. Ja võib kergemat sorti mürki võtta selle peale, et juhuslikku pole selles, kuidas krediidikulukust näidatakse, midagi.

Nii võib juhtuda, et kui hilined maksega päeva-kaks, saad laenuandjalt kõigepealt SMS-i ja seejärel meeldetuletuskirja, millest ühe eest küsitakse 5 eurot käitlus- ning teise eest 10 eurot menetlustasu ning tõenäoliselt pole kummastki võimalik ka loobuda. Pisut suurem hilinemine võib tähendada ka suurt leppetrahvi, halvemal juhul laenulepingu ülesütlemist koos kohustusega tagastada kohe kogu laenusumma; sellega hilinemisel võib tiksuma hakata juba märksa suurem viivis, kui pealtnäha tsiviliseeritud krediidikulukuse määr.

Blogi kategooriad: Finantsteadmised

Kuidas kaardistada sissetulekuid ja väljaminekuid?

esmaspäev juuni 15, 2015

Juhul, kui Sul on olemas hea ülevaade oma igakuistest tuludest ja kuludest, on võimalik hoida kontrolli all ka mõningased rahalised raskused. Tingimuseks on jooksev ja täielik ülevaade, mida on lihtne koostada kas Excelis või paberkujul. Artikli lõpus on link tabelile, mille võite kas välja printida või arvutisse salvestada. TF Laenukool on Teie jaoks põhjad valmis teinud, nüüd pole muud kui vaid õiged numbrid sisse kanda. Tulude-kulude kirjapanek võtab vaid mõne hetke, kuid on seda vaeva väärt.

Tulusid-kulusid ei ole vaja panna kirja sendilise täpsusega – piisab kui ümardate numbrid täis eurodeni. Kuu lõppedes märkige kõikide sissetulekute ja väljaminekute kogusummad aasta kokkuvõttesse vastava kuu lahtrisse. See annab hea võrdlusmomendi ka järgneva aasta tarbeks, et näha millised kuud on kulukamad ja millistel kulub keskmisest vähem raha. See annab võimaluse planeerida suuremate kulude tegemist ajal, mil muud kulud on tavalisest väiksemad.

Selleks, et midagi ei ununeks, hoidke alles arved ja ostutšekid ühes kaustas. Pärast seda, kui olete veendunud, et kõik kulud on kantud tabelisse, võite kuludokumendid ära visata, kuid soovitav oleks need alles hoida vähemalt kuu lõpuni. Sama kuluartikli kohta tehtud kulutused samal päeval tuleks liita kokku ja kanda samale reale.

Sellist majapidamisraamatut võib pidada kas üksi või koos perega. Kui arvestust peetakse perekonnapõhiselt, peavad kõik pereliikmed oma sissetulekud ja väljaminekud kirja panema ühte tabelisse. Igaüks võib koostada igapäevaselt individuaalse plaani ja siis kanda kõik kuu andmed ühte perekonna tabelisse kuu lõppedes.

Tulude-kulude arvestaja põhja saate alla laadida siit: TF Laenukool – tulude-kulude arvestaja 

 

Blogi kategooriad: Pere eelarve planeerimisest