Kes võidab, kui kindlustust vaja ei lähe?

esmaspäev detsember 7, 2015

Reisimine, eriti koos lastega, on kulukas lõbu. Seda sõltumata igakuise sissetuleku suurusest või sellest, millist reisi parasjagu eelistatakse. Piletid või bensiinikulu, ööbimine ja söömine ning muud vajalikud kulud tuleb kanda nagunii. Ja mis seal salata, puhkusel tahaks natukene rohkem kulutada ka sellele, mille pealt muidu igapäevaselt võib ka kokku hoida – eeskätt siis erinevale meelelahutusele.

Kui need kulud on aga enamasti reisile minnes planeeritud ning rahagi varutus, siis ootamatuste ega õnnetuste eest pole keegi kaitstud. Ei kodus ega võõrsil. Vahe on ainult selles, et võõrsil kipub igasuguste ootamatustega tegelemine minema (kümnetes) kordades kulukamaks, kui kodumaal.

Ega selle vastu mingit imerohtu olu – kõige paremini aitab riske maandada kindlustus. Samas on viimase kümnendiga reisimine muutunud nii lihtsaks ja mugavaks, et teinekord ei tule enam pähegi eraldi kindlustust sõlmima hakata. Korraks autoga Riiga või laevaga üheks päevaks Helsingisse minek ei tundugi enam piisavalt „välismaa“ olevat. Küll aga meenub see siis, kui – ptüi, ptüi, ptüi – häda käes ja arved tulema hakkavad.

Siin on 5 soovitust parima kindlustuskaitse valimiseks:

  • Vaata üle, millised kindlustused sul juba olemas on. Sageli tuleb näiteks krediitkaardiga või mõne muu pangateenusega kaasa automaatne reisikindlustus.
  • Autoga reisides on jätkuvalt vajalik nn roheline kaart. Võta ühendust kindlustusfirma või liisinguandjaga ning uuri välja, mida sul täpselt vaja on.
  • Reisikindlustuse maksumus sõltub palju sellest, millise kindlustuskaitse valid. Mõtle, kui suur on tõenäosus, et su pagas näiteks kaotsi läheb – käsipagasiga reisides on see tõenäosus suhteliselt väike jne.
  • Reisikindlustust tehes tutvu hoolega ka sellega, mida katab tervisekindlustus ning mõtle läbi, mida sa puhkusel olles teha kavatsed. Kui plaanid näiteks suusatada, sukelduda, rattaga sõita või muul moel kehaliselt aktiivne olla, vaata üle, kas ja mis tingimustel seal saadud vigastused kindlustuskaitse alla lähevad.
  • Parima kindlustuspakkumise saamiseks kasuta kindlustusmaaklerite abi. Levinuim neist on iizi.net, kuid maaklerportaale on teisigi.

Ja ära unusta, et kui kindlustus osutub kokkuvõttes asjatuks kuluks ja midagi ei juhtu, ei ole see mitte sinu kaotus vaid võit!

Loe ka: Kas reisides on võimalik säästa? ja Laenukindlustus – asjatu kulu või hügieenireegel?

 

 

4 nippi, kuidas jõuludega mitte pankrotti minna

esmaspäev november 30, 2015

Kuigi poodidesse ilmub igasugune jõulude teemaline kila-kola üha varem ning üldiselt on oktoobri lõpuks poed juba kulla, karra, sädeluse ja mandariinidega üle külvatud, algab õige jõuluaeg ikka advendiküünalde süütamisega. Nüüd on see lõpuks siis käes!

Päkapikud ja põhjapõdrad, kohev lumevaip ja ümber laua kogunenud pere, piparkoogihõng ja vürtsikas glögi… Need on kindlasti märksõnad, millest kõik jõuluajal mõtlevad. Aga nagu igal kurgil on kaks otsa, on jõuludelgi teine pool, mis paljude jaoks tähendab korralikku peavalu – kust leida raha kogu selle jõulutunde tekitamiseks?

Pole mõtet väita, et jõulude ajal ei kuluks rohkem raha. Muidugi kulub. Söök, kingitused, vanematele külla sõit… Aga samas ei pea jõulud tähendama seda, et tuleb pere eelarve tingimata sügavasse miinusesse ajada ning seapraadi kuni jaanipäevani tagantjärgi kinni maksta.

Ja ei, me ei ütle, et kasvata suvel kõrvitsaid ja kartuleid, millega jõululaud katta ning kingituseks koo kogu tutvusringkonnale villasokid. Enamasti pole sellise soovitusega midagi peale hakata. Küll aga toome ära neli soovitust, millest ka päriselt kasu on, kui ei taha jõuludega pankrotti minna:

  1. Loosipakid. Leppige erinevates suhtlusringides – pere, töökaaslased, sõbrad jne – kokku, et teete sel aastal loosipakid. Eriti täiskasvanud inimeste puhul pole saadud kingituste arv ju sugugi oluline, pigem on küsimus žestis ja selles, et saaks koos teistega midagi kuuse alt otsida ja kingitusepaberit krabistada. Nii et rõõm jääb, kokkuhoid aga mitmekordne.

    Ebamugavate olukordade vältimiseks võite ka kokku leppida, mis hinnaklassi loosipakid peaks jääma või kas paki sees peab olema hoopis näiteks midagi isetehtut.

  2. Söödav on IN! Ilmselt on kõik saanud elu jooksul kingituseks raamatuid, mida pole kunagi lugenud, piparkoogivorme, mida niigi juba kodus 3 komplekti seisab jne. Samas mõni maitsev suutäis kulub alati ära – lähtu sellest ka kingituse tegemisel.

    Miks mitte võtta üks õhtu ja küpsetada see aasta kingituseks hoopis piparkoogimaja? Paar kilo mandariine, peotäis pähkleid või tuttavalt jahimehelt hangitud latt head suitsuvorsti juurde ja on väga efektne kingitus olemas ilma mitukümmet eurot kulutamata.

  3.       Kingi emotsioone! Asju on meil kõigil liiga palju. Järjekordse uue telefoniümbrise asemel võid aga kingipakki torgata hoopis mõne toreda emotsiooni stiilis „kutse rabamatkale koos sooja tee ja hea seltskonnaga“.

    Selliseid ideid, mis nõuavad minimaalselt raha, kuid see eest pakuvad hulgaliselt häid emotsioone, suudab ilmselt igaüks välja mõelda terve pinutäie. Nende puhul on hea ka see, et teoks teha saab need juba hiljem ja endale sobival ajal.

  4. Lähtu oma eelarvest, sellest tulenevalt tee ka otsused (vaata eelnevat kolme punkti!) ning katsu hakkama saada nii, et jõulud ei viiks pere eelarvet sügavasse miinusesse. Nii on kõigil pühadest rohkem rõõmu!

Blogi kategooriad: Pere eelarve planeerimisest

Poodnik tahab sinu raha. Ja võimalikult palju!

esmaspäev november 23, 2015

Olete mõelnud, miks juhtub tihti nii, et lähed õhtul poodi vorsti ostma, tagasi tuled aga korvitäie asjadega? Alati ei pea see küll nii ekstreemne olema, kuid poodi minnes tasub alati meeles pidada, et kaupmehed teevad omalt poolt kõik, et sina, nõrk inimene, võimalikult palju raha poodi jätaks.

See, kuidas panna inimesed rohkem ostma, on eraldi teadus, millega tegelevad päevast päeva kaubandusettevõtted üle maailma. Uuritakse inimese käitumist poes, psühholoogiat, müügikeskkonna erinevaid osasid ja nende mõju inimese ostukäitumisele. Ja mitte ainult ei uurita, vaid tehakse omalt poolt kõik, et uuritu ellu rakendada ja sinu käitumist mõjutada. Lihtsamalt öeldes – panna sind rohkem ostma.

Siin on mõned levinumad „nipid“, mille abil inimeste igapäevast ostukäitumist mõjutatakse:

  • Asjade paigutus. Oled mõelnud, miks asub piimalett, kuhu pea igal poeskäigul asja on, kaupluse kõige tagumises nurgas? Või puuviljalett enamasti kohe sissekäigu juures? Või miks on tingimata vaja need väiksed šokolaadid ja pulgakommid just kassajärjekorra juurde panna, kus lapsed neid kindlasti tähelepanuta ei jäta? Juhuslikku on selles väga vähe ja kui, siis pigem on see tööõnnetus. Eesmärk on inimene juhtida sujuvalt läbi terve poe, et riiulitelt võimalikult palju ikka „külge jääks“.
  • Ostukeskkond. Juhuslik ei ole ka see, milline temperatuur, helitaust, millised lõhnad ja valgus poes on. Miks lihaletis paistab liha alati värskem ja punasem kui kodus? Või miks peavad need saiakesed alati nii pagana hästi lõhnama, eriti kui kõht tühi on?
  • Juurdemüük. Tartus räägitakse veel tänagi legende kunagistest Kaubamaja meestemaailma töötajatest, kes suutsid sokke ostma tulnud härrasmehele müüa sokkide juurde ka ülikonna koos lipsunõela ja mansetinööpidega. Suures plaanis ongi see üks eduka müügi strateegia – pane sobivad asjad kokku ja katsu kogu kombo maha müüa. Juustuleti vahel on sobiv veinipudel, kingade juures ka sokid, õlleriiuli otsas krõpsupakk. Suudad sa neile vastu panna?

Muidugi võib nüüd tekkida küsimus, et kas minul, lihtsalt inimesel, üldse on ka mingi otsustusvabadus selle üle, mida poest osta, või on kõik juba enne mind paika pandud? Nii hull see õnneks pole ja lõpliku otsuse teed ikka ise. Piisavaks relvastuseks kaupmeeste kavaluste vastu on enamasti tühja kõhuga poodimineku vältimine ning kodus eelnevalt ostunimekirja valmistegemine.

Blogi kategooriad: Pere eelarve planeerimisest