Liising, laen, säästud või takso?

esmaspäev detsember 28, 2015

Umbes sellise valiku ees seisavad ühel hetkel kõik need, kelle igapäevase elukorralduse üheks osapooleks on neljarattaline sõber. Olgu siis põhjuseks eelmise sõiduriista vähenemine, elukorralduse muutus, pere suurenemine või midagi neljandat-viiendat-kuuendat.

Igal juhul, kui otsus, et uut autot on vaja, on sündinud, on küsimus, et millist ja kuidas. Seda, millist autot valida, me siinkohal soovitama ei hakka. Küll aga kirjutame lahti, mida ühe või teise finantseerimismehhanismi juures silmas pidada ning kuidas omale kõige mõistlikum lahendus leida.

Esimene soovitus on see, et kui on vaba raha piisavalt, et kohe auto välja osta, siis go for it! Paraku teame, et enamast see nii lihtne pole ning selliseid rahapakke enamasti pesusahtlis ei vedele. Seega on valida, kas võtta liising või kasutada mõnd sobilikku laenu.

Liisingu eelised:

  • madalam intress. Ja see pole sugugi väike eelis.
  • paljudel automüüjatel on liisingfirmadega kokkulepped ja sissetöötatud koostöö, mis toimib õlitatult.
  • mugavus – näiteks kasutusrendi puhul ei pea mõtlema enam sellele, mida suurema osa oma kasulikust ressursist ära kulutanud autoga peale hakata.

Samas on liisingul ka mõned miinused:

  • intress võib küll soodne olla, kuid lisaks tuleb arvestada kohustusliku kaskokindlustusega, mis sõltub juba konkreetsest autost, kuid tähendab iga kuu ikkagi minimaalselt mõnekümne euro suurust väljaminekut.
  • esmane sissemakse, mis enamasti peab olema vähemalt 10% müügihinnast.

Laenu puhul on selles osas vabamad käed – kui sissetulek ja/või tagatised piisavad, võib auto ka tervenisti laenurahaga osta. Ja kui auto ei ole laenu tagatiseks, pole kohustust ka kaskokindlustust teha. Intress seevastu on väikelaenudel enamasti krõbedam kui liisingutel.

Nii et see esmapilgul lihtne võrdlus sisaldab tegelikult palju rohkem muutujaid. Ega muud head lahendust polegi, kui teha üks tabel, kus lahti kirjutada mõlema variandi plussid-miinused. Veelgi enam, sinna tabelisse tuleks kirjutada ka muud jooksvad kulud, mis aasta peale summeerituna võib olla isegi samas suurusjärgus liisingu või laenumaksetega – küte, rehvid, hooldus jne. 

Ja kui see tabel lõpuks tehtud, lisa sinna võrdluseks veel üks rida – takso. Vähemalt linnainimestel selgub tihti, et tegelikult oleks rahalises mõttes isegi soodsam kõik hädavajalikud sõidud teha taksot ja ühistransporti kombineerides. Teisalt aga tähendab see suure osa spontaanse liikumisvabaduse äraandmist, isegi kui rahaliselt oleks see mõistlik ja nii kaldub otsus enamasti ikkagi auto kasuks.

Loe ka:Parima laenu leidmine on lihtne nagu 1/2 ln((z+1)/(z-1))

 

Blogi kategooriad: Finantsteadmised

Tali taeva ja radikad külmaks ei jää

esmaspäev detsember 21, 2015

Talve algus ei ole palju erinenud juunikuust – vihmane ja kõle ning enamasti alla 10 kraadi sooja. Nüüdki, mil jõuludeni loetud päevad, on kalendrisse vaadates tunne, et ega järsku vale lehekülg ees pole. Aga ometi on vanarahval varuks ütlus, et tali taeva ei jää ning küll need külmad ka sel aastal lõpuks tulevad.

See aga tähendab senisest oluliselt suuremaid küttearveid. Seda olenemata sellest, kas pakasega tuleb puid ahju ajada, elektriradiaatori nuppu kruttida või jääda lootma katlamaja piisavalt adekvaatsele reaktsioonile õues toimuvale.

Ilmselt on kõigil sellistel puhul peast läbi käinud ka mõtted kas ja kuidas küttekulusid pisut kokku tõmmata. Väga palju oleneb sellisel puhul muidugi konkreetsest küttelahendusest, aga siin on mõned soovitused, millest võib abi olla:

  • Kui kütet saab reguleerida, siis kasuta seda võimalust. Kui mõnda tuba kasvõi ajutiselt ei kasuta, võib seal julgelt kütte maha keerata ja ukse kinni tõmmata. Kui nädalavahetuseks ära sõidate, piisab täitsa vabalt ka sellest, kui toas on samal ajal 10 kraadi sooja. Kas teadsid, et 1 kraadi võrra madalam temperatuur võib anda isegi kuni 5% kokkuhoidu küttekulult?
  • Eelmisest punktis on tuntavalt kasu siis, kui kasutate enda kütteseadet või on kortermajas lahendus, kus küttekulusid arvestatakse korterite kaupa vastavalt tarbimisele. Kui seda lahendust ei ole, tasub uurida, mis sellise paigaldamine maksab. Sageli võib selle ühekordse investeeringu juba ühe talvega tagasi teenida.
  • Vaata üle uksed ja aknad. Kas need käivad korralikult kinni? Või kas tihendid ei ole muutunud rabedaks? Uute tihendite paigaldamisega saab ilmselt igaüks hakkama ning võit võib olla päris suur.
  • Tubasid tuulutades tee seda korraga ja korralikult, mitte pidevalt väikest pilu paokvil hoides. Maha jahtunud toa uuesti soojakskütmine on aga päris suur lisakulu.
  • Küttekehad toimivad kõige efektiivsemalt siis, kui nende ümber mahub õhk piisavalt vabalt liikuma. Ära aseta paksusid kardinaid või mööblit radikate ette!

Ja lõpuks – arvestada tuleb ikkagi sellega, millisel laiuskraadil me asume. Kui on soov aastaringselt toas paljajalu ringi käia, siis paratamatult kajastub see ka talvel küttearvetel.

Blogi kategooriad: Pere eelarve planeerimisest

Kas päkapikud on serverisse kolinud?

neljapäev detsember 17, 2015

E-kaubandusest räägitakse viimastel aastatel palju. Veel mõni aasta tagasi peamiselt selles võtmes, et see on üleilmne trend, kuid eestlased on ses osas umbusklikud ja ei kipu väga netis ostlema. Viimastel aastatel aga on need uudised asendunud regulaarsete teadetega, kuidas e-kaubanduse osakaal, saadetud pakkide arv jms ajavad oma kasvukõveraid üha uutesse kõrgustesse.

Ja seda mitte mõne protsendi kaupa, vaid märksa suuremate sammudega. Nii võiski möödunud nädalal näiteks Tarbija24 lehelt lugeda, et aastaga on Omniva pakiautomaatides saadetud pakkide maht kasvanud 40%. Muide, Lätis on kasv sama ajaga olnud aga veel 3x suurem. Tahes tahtmata tekitavad sellised uudised isegi neis, kes pole kunagi midagi netist ostnud, küsimusi, et mis värk on? 

Netis ostlemise buumi taga on tegelikult kaks faktorit. Üheltpoolt usaldusväärsete makselahenduste juurutamine ja teisalt logistikalahendused, mis toimetavad paki kohale mugavalt ja mis peamine – soodsalt. Veel parem kui ka kiirelt, aga paljude netiostlejate jaoks pole see primaarne.

Nüüd jõuamegi päkapikkudeni. Kas jõuluvana kingikotti täites tasub neil sel aastal ka kiigata tavapäraste ostukeskustes kolamiste asemel netipoodide laia maailma? Lühike vastus on ei, sest selleks olete tegelikult juba hiljaks jäänud. Pikem vastus on, et tasub ikka, tasub vaadata erinevate poodide tingimusi, hinnata riske ja võimalusi. Ja kui muud ei, siis panna kalendrisse meeldetuletus järgmiseks jõuluks.

Selle kasuks räägib peamiselt:

  • Netist saab odavamalt. Odavusel on tegelikult kaks aspekti – ühelt poolt võib leida meil tavapoes müüdava kauba lihtsalt odavama hinnaga. Aga teine pool, mis näiteks kingikoti täitmisel on eriti tähtis, on see, et sobivas hinnaklassis asju on lihtsalt kolossaalselt suurem valik. Kui otsid kingitusi hinnaklassis kuni 5 eurot, siis see, mida kõike selle raha eest näiteks aliexpress.com poest saab, on pöörane.
  • Netist saab mugavamalt. Teate küll seda tunnet, kui oled kaks ja pool tundi juba mööda kaubanduskeskust ringi trampinud ning alles pooltele inimestele on õnnestunud kingitused leida. Ega netistki õige asja leidmine alati kiirelt käi, kuid oma aega saad paremini planeerida küll ning otsingudki on märksa sihipärasemad. Ja muide – paljudel puhkudel toob kuller netist ostetud kauba suisa koju kätte.
  • Netist ostes on vähem stressi. Sellest mööda poode kappamisest me juba rääkisime, aga netiostlemine aitab vältida üleüldist jõuluhullust. Kuna kaupade tarneaeg on teinekord isegi kaks kuud või rohkem (kui tahad tellida näiteks Hiinast ja tahad tasuta kohale toimetamist), on selleks, et jõuluks asjad kätte saada, mõistlik need ära tellida juba oktoobris. Ja detsembris, kui teised lapiliste nägudega mööda poode tormlevad, on sinu asi ainult õigel ajal pakiautomaadist asi ära otsida.

Muidugi on netiostudel ka oma hädad, millega tuleb arvestada. Ühelt poolt muidugi usaldusväärsus – kas raha läheb õigesse kohta ja kas selle eest saab ka soovitud kauba. Kõige parem rohi selle riski maandamiseks on teha ostud suurtes ja tunnustatud e-poodides.

Ja siis see kauba kättesaamine… Tarneaeg on enamasti e-poes ilusti ka ära toodud, kuid ei tasu eeldada, et asjad kiiremini jõuavad. Ja kui jätta ostud näiteks detsembrikuusse, siis pigem läheb isegi kauem aega kui lubatud. Ootavad ju sajad miljonid inimesed jõuluvana ühel ja samal õhtul ning pakkidevoog kasvab aasta-aastalt.

Nii et selleks, et jõuluõhtul keegi tuleks ja hüüaks hou-hou-hou, ei pea päkapikud kindlasti enam päevade kaupa ostukeskustes hängima, vaid võivad ka serverites vajalikku kraami kokku kuhjata. Lihtsalt sel puhul tuleb arvesada eripäradega, millest eespool juttu oli.

Loe ka: 4 nippi, kuidas jõuludega mitte pankrotti minna

 

Blogi kategooriad: Pere eelarve planeerimisest