Kadri rahapäevik – milliseks kujunes märts?

esmaspäev aprill 15, 2019

Laenukooli külalisautorina jätkab Kadri, kes seekord teeb kokkuvõtte, kuidas edenes tema säästmine märtsikuu jooksul. Kes veel ei tea, siis Kadri on kahe lapsega üksikema, kelle eesmärgiks on koguda aasta lõpuks 1300 eurot. Iga kuu kirjutab Kadri Laenukooli oma edusammudest ja komistuskividest. Loodame, et tema kogumisteekond on inspiratsiooniks kõikidele TF Banki blogi lugejatele. Kadri kirjeldab oma kogemusi etapiti, et kõik tema emotsioonid jõuaksid meieni vahetul kujul.

 

Kuu algus oli väga positiivne – veebruari ostudest oli alles veel üsna palju ja seega toimus esimene poeskäik alles esmaspäeval, 4.märtsil. Ostsin kõike, mis vajalik – leiba, piima, jogurtit ja värsket kraami (kurki, tomatit, paprikat, õunu jne). Kokku läks 34,93€.

6.märtsil käisin väiksema lapsega vereproove andmas, äratus oli varajane ja kodus süüa ei jõudnud. Lasteaeda jõudsime pärast hommikusööki, seega oli vaja polikliiniku kohvikus hommikust süüa. Võtsin lapsele pudru, klaasi ja ühe kaneelisaiakese. Ise jõin ühe värske smuuti. Kokku 8,90€, õnneks polnud väga kallis kohvik.

Kuu keskpaik oli väga raske – naistepäeva õhtu veetsime lastega McDonaldsi pererestoranis. Pärast lasteaeda hakkas meeletu mangumine ja andsin survele järele. Kaks lasteeinet, endale keskmine eine ning magustoiduks jäätisekokteilid – summa 13,50€.

Pühapäeval, 10.märtsil viisin lapsed sõbranna lapsega mängima ja kasutasin ise aega, et käia ilma lasteta toidupoes. Esmaspäevased varud värske kraami osas olid lõppemas. Suure vea tegin sellega, et läksin Rocca al Mare kaubanduskeskusesse. Esmalt oli viga see, et läksin oma lemmikkohvikusse, kus kulutasin täiesti plaaniväliselt 14,58€. Teiseks veaks oli see, et otse kohviku vastas asub Crocsi pood, millel olid suured allahindluse sildid. Võitlesin sisimas endaga, et ei tohi sinna piiluma minna, kuid kahjuks sai mu shopahooliku geen ikka võitu ja lahkusin Crocsi poest 67 eurot ja 50 senti vaesemana. Küll aga järgmiseks talveks on mõlemal lapsel nüüd kaks paari saapaid olemas. Nooremal olid ühed vanemalt alles jäänud saapad juba ootamas, nüüd siis sain Crocsist kolm paari juurde ostetud. Kahetsesin seda ostu juba kohe, kuid samas 20-euroseid talvesaapaid ei saa ju ometi ostmata jätta, ega ju?

Toidupoes läks 45,03€. Midagi eraldi väljatoomist ei vajagi – kõik tavaline kraam. Ostsin enamus asju ikka hinna järgi. Eelistasin seda, millel soodushind või lihtsalt seda, mis soodsama hinnaga. Isegi kilepiima olen enda jaoks avastanud (vanasti ostsin 1,5l pakipiima).
Kuu esimene kolmandik seega on olnud heitlik nagu Eestimaa ilmad.

1.-10.märtsi vahekokkuvõte:
Toit 79,96€ (43,4%)
Riided jms 67,50€ (36,6%)
Meelelahutus (väljas söömine) 36,98€ (20%)

Kuu teine pool on läinud aga vaatamata viperustele esimeses kolmandikus päris edukalt. Poodi olen sattunud vaid kahel korral. Sellest esimesel tegin sisseostud Kaupmehe hulgilaost, kus tuleb tunnistada, et hinnad on ikka märkimisväärselt soodsamad kui ükskõik mis kauplusteketis. Tõsi, on ka üksikuid artikleid, mis on kallimad. Eriti just siis, kui näiteks käimas on kampaania, kuid Kaupmehes on kaup tavahinnaga. Samas minu ostukorvilt, mis läks mul maksma 59,74€, tuli vahe Prismaga ca 15 eurot ja Selveriga 20 (võrdlesin samu tooteid samal kuupäeval veebilehe hindadega). Valisin küll paljud tooted sooduspakkumise järgi ja jätsin ostmata need, mis teadsin, et teistest poodidest soodsamalt saab, kuid siiski on see päris suur vahe. Mõningaid artikleid ei olnud võimalik otse võrrelda, kuid sellisel juhul tegin ümberarvestused näiteks kilohindadesse. See ei ole küll päris korrektne, kuid minu jaoks annab see ikkagi sama tulemuse. Näiteks müüakse hulgilaos 2,5-kiloses pakendis külmutatud juurvilju. Tavapoodides on pakendid väiksemad, seega ei ole päris korrekne neid võrrelda, kuid samas, miks ma peaksin ostma näiteks viis poolekilost kotti? Minu jaoks on oluline see, kui palju ma söönuks sellest saan. Samas peab arvestama ka seda, et hulgilaos ostmiseks läheb tarvis spetsiaalset firmakaarti, mida endal olemas ei ole, seega sõltub see võimalus paljuski teistest headest inimestest. Sama kehtib ka transpordi puhul. Mind aitas hädast välja hea sõbranna – nii kaardi kui nelja suure poekoti kojuveol.

Seejärel käisin toidupoes veel ka pühapäeval, 24.märtsil, sel korral Selveris. Arve 45,03€. Tavalist toidukraami oli veel lademetes ja tegelikult polnudki otseselt palju tarvis, kuid sai ostetud igasugu asju veel lisaks põhiasjadele (värske kraam, piim, leib). Kõige kallim artikkel oli palsam 6,99€, kuid toorjuustuga täidetud jalapenod maksid ka 3,99€ (pakendis oli neid 7 tk, mistõttu tegelikult ikka äärmiselt kallis luksus). Maiustamiseks endale võtsin ka -50% kleebisega vanakooli karamelli kohupiima. Tekkis lihtsalt meeletult suur nostalgia. Hiljem läks lastega kodus võistluseks, kes need ära sööb. Enamus kaupa jällegi on ostutšekil märkega (Püsikliendi võit).

27.märtsil käisin ostsin vaid leiba, piima, ühe kurgi, jogurti, haprukoort ja kotitäie õunu. Summa 12,78€.

 

Kokkuvõte terve kuu kohta:
Toit 197,51€ (65,4%)
Riided jms 67,50€ (22,3%)
Meelelahutus (väljas söömine) 36,98€ (12,2%)

 

Kokku kulus 301 eurot ja 99 senti.

Tulemus kogumiskontol on kokku juba 1039 eurot (eelmisest kuust 247 eurot, tuledelklaratsioonist saadud 692 eurot ja märtsi säästud 100 eurot). Ma olen väga-väga õnnelik selle üle, sest kunagi varem ei ole mul mingitki tagavara olnud. Mõnes mõttes on üllatav ka see, et sellise summa kõrvale panemine on olnud tegelikult üsna kerge. Süües kasvab mõistagi isu, mõtlen sisimas juba plaane, et kuidas oleks võimalik igakuist säästetavat summat suurendada.

 

Loe ka:
Blogi kategooriad: Kadri rahapäevik

Riin Tuttelberg - rahatarkusega pole kunagi liiga vara ega liiga hilja alustada

reede märts 29, 2019

25. märtsil algas järjekordne Euroopa rahanädal (European Money Week), mille eesmärgiks on finantshariduse edendamine kogu Euroopas. Suurem rõhk on just noorte finantskirjaoskuse parendamisel. Kuna ka TF Banki Laenukool panustab pidevalt inimeste finantskäekirja arengusse, andsime mõni aega tagasi hoogu Eesti esimesele, lastele rahatarkust õpetavale raamatule „Tom õpib rahamängu“.

Raamatu autoriks on majandusharidusega ja kahe lapse ema Riin Tuttelberg. Raamatus õpetab Ellu oma nooremale vennale Tomile erinevaid rahaga ja selle kasutamisega soetud tarkusi. Kuigi Ellu on alles laps, annab ta Tomile edasi uskumatult palju teadmisi pakkudes avastamisrõõmu ka täiskasvanutele.

Otsustasimegi nüüd võtta ühendust raamatu autori endaga, et uurida, kuidas lapsed on tema raamatu vastu võtnud ning kuidas ta hindab laste rahateadlikkust.

 

Millist tagasisidet olete saanud lapsevanematelt?

”Lapsevanematelt on tulnud palju tagasisidet ja seni on olnud kõik superpositiivne. Raamat on kirjutatud lihtsas ja mängulises võtmes, mis teeb selle lastele kergesti loetavaks. Vanemate sõnul on raamatu tegelasi hea lastele eeskujuks tuua ja selle kaudu noori lugejaid motiveerida. Raamatu lugemine on paljudes lastes tekitanud soovi hakata oma unistuse täitmiseks ISE raha koguma.” Riin Tuttelberg lisab, et ”Ka täiskasvanud on peale raamatu lugemist hakanud oma rahaasjadele natuke teise pilguga vaatama ja üht-teist korrastama. Positiivne tagasiside lugejatelt on tekitanud ka minus hea tunde, et olen saanud kedagi aidata.”

Kuidas hindate laste rahateadlikkust? Kas lisaks lapsevanematele peaksid laste rahaharidusse panustama rohkem ka lasteaiad ja koolid?

“Eesti laste rahateadlikkus on mind positiivselt üllatanud. Samas kardan, et mul võib olla natuke kallutatud info, kuna olen käinud lastega vestlemas koolides, kus rahatarkust on peetud õppekava oluliseks osaks ning see teema ei ole neile võõras. Üldine olukord võib sellest pildist natuke erineda, aga tundub, et rahatarkuse teemaga tegeletakse aina enam. Näiteks olen kuulnud, et mitmed ärksamad õpetajad on kasutanud ”Tom õpib rahamängu” raamatut oma tundides abivahendina rahatarkuse teemadest rääkimisel.

Kindlasti peaksid lisaks peredele panustama rahaharidusse ka lasteaed ja kool, kus nendel teemadel arutamine aitab lastel kinnistada rahaasjadega seonduvat. Palju saab ära teha läbi mänguliste tegevuste, et anda lastele kindlustunne iseseisvalt igapäevaste rahaasjadega tegelemiseks. Loomulikult peaks põhiroll siiski jääma kodule, eelkõige just laste väärtuste ja hoiakute kujundamisel, mida haridusasutused oma tegevustega toetada saavad.”

 Kas eksisteerib piirvanus, millest alates pole lapsevanemal enam rahateadlikkuse teemal midagi ära teha?

”Ei tahaks siinkohal mingeid piire seada, sest alati on võimalik midagi ära teha! Kunagi ei ole liiga vara ega liiga hilja alustada. Paljud inimesed hakkavad oma rahaasjadega teadlikult tegelema alles erinevas vanuses täiskasvanuna. Lapsevanemana võiks kõrva taha panna selle teadmise, et rahaga seotud harjumused ja hoiakud kujunevad lastel üldjuhul välja juba kooli alguseks või algklassides ning hiljem nende ümber seadmine nõuab rohkem tööd, kui kohe oluliste harjumuste kujundamine. Seega, mida varem, seda parem.”

 Kas Teie raamat võiks abiks olla ka täiskasvanutele?

”Kindlasti pakub raamat lapsevanematele võimaluse veeta oma lastega aega ühendades kasuliku lõbusaga. Raamatu kaasabil on ka täiskasvanutel hea oma mõtteid ja hoiakuid analüüsida. Lisaks saab raamatust vihjeid, mida võiks huvikorral järgmiseks lugeda. Otsige raamatust üles pilt Tomi raamaturiiulist!”

Kas plaanite raamatut ka teistesse keeltesse tõlkida?
”Jah, algus on juba tehtud.“

Praegusel Youtube’i ajastul, mis Teie arvate,kas raamatul on laste seas nö lööki?

“Peab tõdema, et interneti piiritud võimalused tõepoolest köidavad lapsi aina rohkem ja üha nooremas eas ning füüsilistel raamatutel tuleb laste tähelepanu pärast internetiga tugevalt konkureerida. Seetõttu sai ka „Tom õpib rahamängu“ koostatud rohkete piltide ja mängudega, et lapse veedetud aeg selle raamatuga oleks sisukas ja põnev kaanest kaaneni.
Siiski usun ja loodan, et raamatud ei ole veel alla andnud, sest tänu raamatutele on lapsevanemal võimalik lapsega nii paljudel teemadel arutleda ja koos aega veeta. Tänapäeva kiire tempo juures on see väga oluline! Ka oma laste näitel võin öelda, et huvi raamatute vastu ei ole kuhugi kadunud. Raamatud arendavad tohutult fantaasiat ja ärgitavad lapsi ka ise midagi uut LOOMA.

Keegi tark on kunagi öelnud, et anna lapsele raamat ja imesid hakkab juhtuma!"

 

Sellised olid Riinu mõtted ja muljed laste rahateadlikkusest. Riin jagas lahkesti ka TF Banki Laenukooliga raamatus olevaid töölehti ning kutsub lapsevanemaid üles neid koos oma lastega kasutama, kuid mitte ainult, Riin soovitab neid kasutada ka täiskasvanutel endil.

Tööleht 1      Tööleht 2      Tööleht 3

 

Loe ka:
Blogi kategooriad: Finantsteadmised

Üksikema Kadri rahapäevik

neljapäev märts 21, 2019

Laenukoolil on au tutvustada meie külalisautorit Kadrit, kes hakkab meile kirjutama oma säästmisprojektist. Kadri soovib muuta oma kulutamisharjumusi ning on võtnud endale eesmärgiks koguda aasta lõpuks 1300 eurot, pannes iga kuu raha kõrvale. Kuna Kadri on üksikema, siis nõudis see projekt temalt suurt pingutust. Eriti, kuna tema teel ilmnes ka mõningaid komistuskohti. Kuidas Kadril läks ning kas projekt ka õnnestus, saate lugeda altpoolt. Laenukool tänab Kadrit oma kogemuste jagamise eest. Soovime jõudu ja edu ning jääme uute lugude ootele.

 

Tere, minu nimi on Kadri. Olen üksikema, kes elab koos kahe väikelapsega, neist üks 6-aastane ja teine 3-aastane. Minu sissetulek on 1200 eurot kuus, millest lähevad maha maksud. Kontole laekub 1025,44 eurot, lisaks saan ka peretoetust 120 eurot kuus. Kokku on kolmeliikmelisel perekonnal kasutamiseks 1145 eurot. Laste isa mind rahaliselt ei toeta.

Elan uusehitises asuvas kolmetoalises korteris, mille laenumakse on 400 eurot kuus, lisaks kommunaalid, internet ja televiisor kokku ca 200 eurot. Autot perel pole. Peamiselt sõidame ühistranspordiga, kuid vahel kasutab pere ka Taxifyd. Lasteaia kohatasu on 61 eurot lapse kohta, ehk 122 eurot kuus. Tavakuudel kulub mul lastega terve palk ära ja uue kuu alguses enne palgapäeva laiutab kontol tühjus. Sääste mul ei ole.

Koostasin endale eelarve selliselt, et mulle laekuvast 1145 eurost kulub püsikuludele 745 eurot. Summad on ümardatud ülespoole, et oleks visuaalset lihtsam arvestada ja tekiks ka pisike puhver, kui mõni kulu tuleb suurem (nt korteri kindlustusmakset maksan 1 kord aastas).

Elamiseks jääb seega ümmarguselt 400 eurot, mis tavaolukorras kõik ära kulub. Nüüd olen võtnud eesmärgiks hakkama saada veerandi võrra väiksema eelarvega ning hakata säästma 100 eurot kuus. Jaanuarikuus võtsin alles hoogu ning seetõttu algab säästmisprojekt veebruarist. Aasta lõpuks on plaan kõrvale panna 1300 eurot, sest suvekuudel on korteri kõrvalkulud veidi soodsamad ja siis tahaksin säästa lausa 150 eurot kuus. Sisimas on lootus, et äkki õnnestuks ümmargune 1500 eurot aasta lõpuks kõrvale panna, kuid see tähendaks, et hakkama peaks saama 250 euroga kuus, mis praegu tundub üsna utoopilisena. Mõte on ka sorteerida oma kappe ning realiseerida seismajäänud kasutuseta asju, et teenida lisaraha, mis läheks otse säästukontole.

Planeerimine

Juba jaanuaris hakkasin tegema ettevalmistusi veebruari saabumiseks. Siiani käisin alati ise poes, reeglina koos lastega. Ostukäitumist analüüsides selgus, et iga poeskäiguga ostsin ka midagi lastele (mõni raamat, mänguasi või maiustus) ja tihti ka endale midagi plaanivälist. Samuti on mul komme osta soodushinnaga tooteid varuks ette (nt praegugi on nõudepesuvahendeid kodus mitu pudelit ootamas).

Seega esimese suure muutusena otsustasin, et ma enam poodi ei lähe, vaid tellin korra nädalas kaupa e-poest. Jaanuaris sai tehtud kontod kõikide toidupoodide veebikauplustesse. Esimesed tellimused tegin juba jaanuaris ning selgus, et kaupade hinnad on väga erinevad. Kui ma varasemalt hindu sedasi ei vaadanud, siis nüüd märkasin, et mõne tavapärase toidu hinnavahe võib olla üsna märgatav. Näiteks üks pere suure tarbimisega artikkel, 500-grammine Alma hapukoor on tavahinnaga nii 89 kui 99 senti, tulenevalt kauplusest. Tasub pilk peal hoida ka sooduspakkumistel, sest selliselt võivad olla hinnavahed ostukorvilt vägagi suured. Ladusin ostukorvi täis ja hindasin selle maksumust. Seejärel käisin korvi veelkord läbi ja märkisin üles, kust saab mida soodsamalt. Plaan on osta erinevatest poodidest kaupa, oluline on ka järgida seda, et millisest summast alates on kojuvedu tasuta. Nädalane toidukorv siiski ületab ka kõrgemad miinimumsummad.

Selgitasin säästmisplaane ka lastele. Ilmselt nad veel päris täpselt küll aru ei saa, kuid mõlemad noogutasid innukalt kaasa ning lubasid, et nemad on ka emale abiks ja hoiavad raha kokku ega osta maiustusi ning mänguasju „enam üldse“. Elame-näeme!

Säästmisega alustamine – esimene nädalavahetus 1.-3.veebruar

Toit sai tellitud juba nädala alguses nii Selverist kui Coopist (tulenevalt sellest, mida ühest või teisest poest soodsamalt sai) ja saabus vastavalt 28. ja 31.jaanuaril. Seega osa esimese säästunädala söögist läks siis eelneva kuu eelarvesse. Coopi tellimus summa oli 21 eurot ja Selveris 42 eurot. Kokku 63 eurot, kuid seda siiski ma ei arvesta seda terves ulatuses veebruari kuludesse, sest osaliselt on juba see konsumeeritud. Jagasin summa koefitsendiga 2/3 ehk siis veebruari eelarvesse panen 42 eurot. 1/3 sai juba tarbitud jaanuari viimastel päevadel.

Selveri ostukorv oli kallim seetõttu, et miinimumsumma, millega kojuvedu tasuta saab, on 40 eurot. Seevastu Coopil on see 25 eurot. Kui aga maksta Säästukaart Plussiga, siis läheb ostukorv lõpus soodsamaks ning ost võib jääda alla 25 eurogi. Selverist sai ostetud ka endale šampoon ja palsam, nendele kulus 13,98. Samuti sai ostetud nõudepesumasina kapslid (48tk hinnaga 5,99 – valisin selle, millel oli soodushind).

Käisin ka poes (jah, füüsiliselt), sest vanaema ostis lastele Maxima kleepsuraamatu ja nüüd on meil kohustus käia Maximas poes, et saada kõik 100 kleebist kokku. Üritan siiski lastega poodi minemist endiselt vältida. 3.jaanuaril läks nädala toiduvaru kokku 37,54. Ostsin kõike elementaarset – piim, hapukoor, puuviljad (pirnid, õunad), kurki, tomatit, külmutatud juurvilju, kanapalle, viinereid, leiba, juustuvorsti, kaks purgisuppi ja võid.

Esimene täisnädal 4.-10.02.

Esimene täisnädal tõi kaasa endaga erakorralise sissetuleku, kuid kohe samaaegselt ka suure libastumise. Teisipäeval müüsin maha lastevankri, mis on seisnud juba pikemat aega panipaigas ja kasutamist pole leidnud. Panin kuulutuse Facebook’i müügigruppi üles ja 200 euroga leidis käru endale uue omaniku. Arvestades minu 300-eurost kuueelarvet, oli lisasissetulek muljetavaldavalt suur. Kahjuks kaasnes sellega aga koheselt samal päeval ka esimene suur tagasilöök. Arvestades suuri allahindlusi, mis tuleb tunnistada, on mulle suurimaks nõrkuseks, siis saigi päris suur osa sellest summast ehk lausa 132,13 lihtsalt ära kulutatud.

Toidupoes läks ka priiskamiseks – nädalaga sai kulutatud lausa 118 eurot. Sellest emotsiooniostudeks läks 55 eurot. Ostetud on nii kooke, jäätist, pizzat, saiakesi kui ka komme. Tuleb tunnistada, et ostsin ka lastele mingeid multikategelastega makarone, mis maksid 3 korda rohkem kui tavalised sarvekesed. Nii palju siis säästmisest ja mõistlikkusest. Täitsa piinlik ja häbi on, sest esimese kümne päevaga on kulunud juba 287,74 eurot, mis tähendab, et eelarve on lõhki. Kuna jaanuari kulu, mille arvestasin veebruarisse oli 42, siis oleks pidanud saama hakkama 252 euroga. Seega olen juba 35 eurot miinuses. Samas on külmkapp aga nüüd puupüsti täis ja kui arvestada seda, et osta juurde oleks vaid tarvis elementaarset (piim, leib jne), siis peaks saama nn 300 euroga ajavahemikul 1.-28.02 hakkama. Eks see enesepett ju ole, aga esimene kuu, äkki annan endale andeks. Jääk siis 12,26 eurot.

Esimese kümne päeva statistika: toidule on kulunud 155,61 ehk 54,1% (sellest kolmandik on läinud emotsiooniostudele, mida üldse poleks tarvis olnud). Riietele (lastele järgmiseks aastaks talveriided) on kulunud 132,12 ehk 45,9%.

Sellest kuust on alles veel jäänud 18 päeva (õnneks on lühike kuu) ja eesmärk on hakkama saada 12,26 euroga. Nii oleks võimalik panna kõrvale sel kuul, nii juba teisele kontole kantud 100 eurot palgast, kui ka 150 eurot vankrimüügist. Samas ilmselt päris 12 euroga 18 päeva üle ei ela, sest olgugi, et praegu külmkapp on pilgeni täis, siis värsket kraami ja piima-leiba on siiski vaja soetada. Sellest tulenevalt kandsin sellel nädalal lisaks 100 eurot vankrimüügist saadud raha ja jätsin kasutamiseks rahakotti 70 eurot ja 26 senti. 😊Pangakaardi võtsin rahakoti vahelt ära, nüüd arveldan sularahas ja seda mul lihtsalt rohkem rahakotis ei olegi. 

Teine täisnädal 11.-17.02.2019

Olen terve nädala hakkama saanud selliselt, et poes olen käinud vaid ühe korra. Reedel ostsin juurde piima, leiba ja värsket kraami (viinamarjad, tomat, kurgid ja rohelisi aedubasid) – kokku arve 9,92€. Lihalist kraami sai eelmisel nädalal ostetud liiga palju. Osa pidin panema sügavkülma, et ei läheks käest ära. Osa panin ahju ja küpsetasin läbi, just selsamal põhjusel. Tulemus on see, et eelmisel nädalal kulutatud suured summad toidupoes olid täiesti mõttetud. Enamik toitu on alles – õunu, pirne, banaanid on juba pruunikaks tõmbunud, lastele ostetud kohukesed aegusid nädala alguses, neid nad lihtsalt ei söönudki. Õige ka, ega see tervislik polegi. Märkus endale: ära osta kohukesi, neid ei söö keegi.

Alles on sellest veel kaks pakki delikatess-broilerihakkliha (külmutasin ära), kilone pakk kanapalle (ootavad külmikus, et need ära süüa kiirelt, sest need aeguvad homse kuupäevaga, kuid ilmselt on siiski paar päeva armuaega. Täna panin ahju suure paki broileririnnafileesid koos külmutatud brokkoliga (kaks pakki). Sain suure ahjupannitäie toitu, millest osa peaks ära külmutama valmiskujul – esiteks on nii hea mõnikord võtta, kui ei viitsi kokata ja teiseks peab sööma muud kraami eest, et see halvaks ei läheks. Siit moraal, ei ole mõtet osta suures koguses kokku, sest sedasi ei jaksa keegi seda ära tarvitada.

Kui võtta nüüd karmima stsenaariumi järgi, siis on jäänud mul veel seda kuud 11 päeva ja eelarve on 11 eurot ja 34 senti. 😊 Selle nädala sain elatud alla kümne euroga ja arvestades külmkapi (sh sügavkülma) seisu, siis tegelikult on täiesti võimalik selle eelarvega kuu lõpuni ära elada. Kui selle ära teen, siis oleksin enda üldse väga uhke. Samas on rahakotis siiski mul olemas veel üle 60 euro, mida proovin mitte kulutada. Võiks ju veel 50 eurot suuta kõrvale panna. Siis on avakuuga kogumiskontole korjatud lausa 250 eurot, mis on mul ausalt öeldes elu esimene nn mustade päevade raha. Jube uhke tunne!

Kolmas täisnädal 18.-24.02.2019 ja veebruari viimased neli päeva

Olen täiesti eufoorias, tegin sel nädalal tuludeklaratsiooni ära ja saan millagi lähinädalatel/-kuudel tagasi peaaegu 700 eurot. Peamiselt on see seotud kahe lapse pealt saadava lisamaksusoodustuse, laste trennidelt ning eluasemelaenu intressidelt tagasisaadava tulumaksuga. Arvestades seda, et ma ei uskunud, et sel aastal üldse midagi tagasi saab. Kõik on nii väga ära hirmutanud selle pealemaksmise jutuga, siis on see täiesti plaaniväline tulu minu jaoks ja otsustasin, et kui see kontole laekub, siis läheb see kõik hoiusele. Siis olen juba esimese kogumiskuuga jõudnud peaaegu 1000 eurose säästuni, mis on lihtsalt niivõrd lahe ning annab vaid motivatsiooni juurde.

Vaatamata planeerimata kuludele (laps jäi haigeks ja olin sunnitud ostma rohtusid), millele läks mul 11,36 eurot, ja jäin sel hetkel juba kahe sendiga miinusesse, plaaniga panna kõrvale veel sel kuul lisaks 50 eurot. Lisaks sellele käisin poes vaid hapukoort ja piima ostmas, millele kulus lisaks veel 1,98 (1,5l piim on 99 senti ja sama raha eest saab ka 500g hapukoort.)

Maadlen endiselt veel sellest üle-eelmisel nädalal kokkuostetud kraamiga. Sügavkülmas on siiani veel lihaprodukte. Samuti külmutasin 3 viilu kaupa leiba, sest muidu oleks see lihtsalt ära kuivanud. Samas, hea mugav õhtul sulama panna ja siis hommikul on mõnus pehme leib kohe võtta. Kapis on veel kolm, mis purgisuppi ootavad. Külmikus on värske lillkapsas, oad ja brokoli. Peaks tegema ühe panniroa, mida on järgmisel nädalal hea mitu päeva järjest süüa – kaks pakki hakkliha ka sügavkülmas ootamas.

Jäänud on 4 päeva – kapid on endiselt üle-eelmisest nädalast pungil ja plaan on poodi mitte minna. Neli päeva vean välja (alles on ka veel värsket kraami – mõned tomatid, kaks pikka kurki, kuus õuna), piima lastele on praktiliselt veel liiter, ise saan ju oma tarbimist piirata. 😊


Praegune seis:
toit 167,51,
riided jms 132,13
ning ravimid 11,36.
Kokku on kulunud: 311 eurot.


Arvestades, et selleks kuuks oli mul planeeritud 258 euriga hakkama saada, kuid tulenevalt kuu keskel paari libastumisega osutus see võimatuks.
Küll aga on praeguse seisuga rahakotis 47 eurot ja kõrvale on pandud 200 eurot (plaanitud 100 + lisa 100, mis jäi üle kärumüügist). Ideaalis ma poodi sel kuul rohkem ei lähe ja siis saan ehk skoorida 247 eurose avalöögiga oma kogumisplaani.

Viimased neli päeva läksid nn plaanipäraselt. Poodi ei sattunud ja lisakulusid ei teinud.
Kuu tulemus +247 eurot kogumiskontole.

Olen vaatamata libastumistele ja plaanivälistele emotsiooniostudele jõudnud elus esmakordselt olukorda, kus on olemas säästud. Hetkel veel küll üliväiksed, kuid siiski...

 

Loe ka:
Blogi kategooriad: Kadri rahapäevik